On valge märtsikuine hommik, kui ma oma silmad lahti teen. Pühapäev. Ma ei viitsi üles tõusta ega midagi tarka teha, sest nädal on olnud pikk. Mõne tunni pärast saab aga pissihäda mõnujanust võitu ja seetõttu pole ka mõtet enam logeleda: esiteks olen ma sooja teki alt nii või naa välja roninud ja teiseks ootavad pannkoogid praadimist.
Ma tatsun kööki ning keeran lahti raadio. Käib mõnus hommikumuusika. Ongi paras aeg tõsta külmkapist välja munad, või ja piim, lisaks muidu kapist juurde jahu, suhkur ning sool.
Ühel hetkel köhatab raadiojaama hommikuprogrammi saatejuht oma hääle puhtaks. Tema on see inimene, kes minule surmtõsise häälega teatab: “Eesti Pank annab teada, et raha väärtus on muutunud öö jooksul negatiivseks. Palume edasiste teadaannete jaoks jääda Kukerraadio lainepikkusele.”
Mida see tähendama peaks? Kas euro kurss on läinud miinustesse? Kas kogu maailma raha väärtus on negatiivne? Kas minu pangaarvel olevale hunnikule pisteti lihtsalt miinus ette või ongi nii, et mida vähem, seda rohkem? Mis saab minu pangakontost, kinnisvarast, säästudest ja laenust?
Eeldan, et raha väärtuse negatiivseks muutumine tähendab, et võidab see, kellel on kokkuvõttes suurim rahaline miinus. Ehk mindi raha juurdetrükiga nii liiale, et inflatsioon läks lõpmatusestki suuremaks. Võibolla avastati raha teel leviv haigus. Ei tea.
Kui pangaarvel laiutas eile miinus, tähendaks see, et ma olen teistest paremas olukorras. Ka laenude tagasimaksmisega saaksin kasu mina, mitte pank, sest pank võtab tagasi lisaks laenatule ka intressi. Säästud lähevad aga ilmselt raisku, sest mida ma teen küll rahaga, mis minule kahju toob. Mugav on neil, kes hoiavad krõbisevat-kõlisevat sukasääres, sest nemad saavad raha hävitada. Pangahoiuste omanikud peavad enne raha kontolt kätte saama. Ilmselt annavad pangad ära kõik klientide säästud ja võibolla kingivad juurdegi, et summadest lahti saada.
See tähendab, et pangad ja muud raharohked asutused hakkavad soetama paberihunte. Samas mille eest küll tehnikat hankida, kui raha keegi enam vastu ei võta? Paanikas hakatakse seetõttu paberihunte ja muud vajalikku-kasulikku-tarbetut varastama, sest esemetel-teenustel on väärtus nii või naa – viljast ei soovi inimene lahti saada, sest ta peab seda sööma. Juhul kui raha põletamisest või muul moel kaotamisest inflatsiooni alla toomisel abi pole, võib juhtuda, et minnakse üle taas naturaalmajandusele ehk kaupa hakatakse kauba vastu vahetama või tuleb mängu kommunismi vorm, kus raha ei ole ja kõike antakse inimesele vajaduse järgi. Kommunistlik majandamine pole veel rahagagi toiminud nii, et ei tekiks kaubadefitsiiti, seega ei tasu sellest palju loota. Jääb üle vaid silm-hamba vastu vahetamise süsteem ehk naturaalmajandus. Selline vahetuskaubandus on siiski tülikas, sest iga toodang on erineva väärtusega ja igaüks ei anna ära oma toodet ükskõik mille vastu. Pole mõtet juuksuril pagari soengut sättida, kui klient maksab leivas, aga teenuse osutajal leiba jagub ja ta ei saa seda müüa, sest keegi temalt leiba ei telliks. Paratamatult viiks see raha taastekkeni.
Mis saaks juhul, kui inimkond peaks negatiivse raha väärtusega edasi elama? Ei maksa imestada, kui eseme hankimisel antakse kaasa kupüür. Raha muutub justkui vahendiks, millega väljendada võlga või ostu, mitte kasu. Järsku avastavad miljardärid end olukorrast, kus nad on järsku sattunud silla alla elama. Seni vaesed olnud satuvad aga olukorda, kus “Kanada onult” sülle sadanud jõukusega midagi mõistlikku peale ei osata hakata. Paraku pole neid inimesi palju, kes suudaks järsku vaeseks jäädes ettevõtlusega rikastuda ja seetõttu kaotab kogu inimühiskond. Kõik on vaesed või vaesemad veel, kui just vargile ei lähe ehk kellelegi kohvriga raha elutuppa ei pista. Täpselt nagu kunagi pärast esimest maailmasõda Saksamaal, kui inflatsioon oli nii võimas, et kui keegi tsipakski korvitäie raha hooleta jättis, oli korv kohe lännu.
Õudus ja segadus tuleb nii või naa kui raha mõte kaob. Leppimine vaesusega, uus vana süsteem või suure hulga raha kasutuks muutmine võib siinkohal olukorda parandada, kuid muutus on liiga drastiline kiireks lahenduseks. Võidab see, kes ei satu paanikasse.