Kirjelda ajaveebiartiklis kolme põnevat IT-lahendust (mida eksootilisem, seda uhkem), mis pärinevad kolmelt erinevalt aastakümnelt (2010-ndad, 2000-ndad, 1990-ndad… Põhimõtteliselt võib minna ka päris kaugele ajalukku).

Ülesanne kursuse Wikist

IT-valdkond on eksisteerinud üle 50 aasta, seega on põnevaid selle valdkonna lahendusi rohkem, kui praeguse teksti sees eales käsitleda saab. Kas ma teen mõnele saavutusele liiga või mitte, jääb lugeja otsustada.

Üks põnev nähtus-lahendus nii sotsiaalses kui tehnilises mõttes on piraatlus internetis. Piraatlus tähendab siinkohal autoriõiguste ja litsentsidega kaitstud sisu (tarkvara, muusika, filmid jne) levitamist ja kasutamist ilma autori/tootja loata. Piraatluse algust ajaliselt paika panna on keeruline, ilmselt on see sama vana nähtus kui oskus interneti kaudu faile edastada. Kindlasti on tegu ebaeetilise nähtusega, mis kahjustab loovate-tootvate inimeste-ettevõtete huvisid. Siiski on säärane autoriõiguseid rikkuv tegevus tegevus lahendus mõnele probleemile. “Kuidas saada mööda geoblokeeringust? Kuidas kõrvale viilida totalitaarsest riigikorrast, mis ei luba välismaist toodangut-sisu tarvitada?” Piraatlus on tekitanud või mõjutanud kultuurilisi nähtusi (Pirate Bay oli kunagi tuntud nähtus, artistid nagu näiteks Genka jagasid oma loomingut tasuta osalt piraatluse pärast) ja andnud maailmale uusi tehnilisi lahendusi (torrent-tehnoloogiat kasutatakse ka muude failide kui piraatsisu edastamiseks, KaZaa arendajatest said Skype’i loojad (mis toimib samuti P2P-tehnoloogial) ja Spotify loojadki on pärit torrenti-maailmast). Selles kontekstis pole halba ilma heata.

Teine palju mõju avaldanud IT-alane nähtus on podcasting‘u ehk taskuhäälingu tekkimine. 2000-ndatel aastatel tekkinud ja natuke hiljem Eestissegi jõudnud audiosisu liik kujutab endast jutusaateid, mida saab endale sobival ajal internetist kuulata. Varem pelgalt raadiote pärusmaaks olnud audiosisu tootmine on muutunud lihtsaks ja kättesaadavaks kõigile soovijatele (juba üle kümne aasta tagasi õpetas Peeter Marvet ajakirja [digi] lugejatele saadete salvestamist). Oma jutusaate tegemine eeldab sisuliselt vaid arvuti ja algelise salvestustehnika olemasolu ning kohta, kuhu sisu üles riputada, kallist stuudiot ei olegi vaja.

(GNU/)Linux kui mitmekülgne operatsioonisüsteemide kogu on mõjutanud tänapäevast IT-maailma rohkem kui Windows ja MacOS kahepeale kokku. Ilma Linuxita oleks raske ette kujutada miljoneid servereid, spetsiifilisi seadmeid (IoT, kodutehnika nagu digiboksid jne jne) ja ka Androidi telefone. Tõsi, töölaual pole Linuxi baasil tehtud distributsioonid hiilgava eduni jõudnud (siiski on nende turuosa aastate lõikes kasvanud) ja sinna eduni on pikk maa minna (iseasi, kas Linuxist peaks üldse saama massidele mõeldud süsteem), on töölaua-Linuxiga hakatud arvestama. Steami mängud Linuxil meelitavad uusi kasutajaid, samamoodi on oma roll Microsoftil endal, kes Windowsiga vigurdab (küll ei toeta W11 mõne aasta vanuseid protsessoreid, küll on palju pahna ja nuhkimist jne). Üha enam veebipõhiseks muutuv töö ei eelda enam kindla operatsioonisüsteemi kasutamist, seega on praegu parim aeg Linuxit mudida. Iseenda sõnu süües pean tõdema, et eestlasest arvutisõbra jaoks on Linuxiga alustamine keerukam kui mõni aasta varem. Estobuntu koos muu eestindamisega on ammu surnud (kujutage ette, et peate algaja kasutajana ID-kaardi tarkvara skripti kaudu paigaldama, Estobuntus oli ID-kaardi võimekus kaasas), eestikeelne tõlge Linuxilistele jätab aeg-ajalt soovida (XFCE tõlge on õudne ja masinlik, muudel töölaudadel leiab lihtsasti tõlkimata jäänud osi) ja kohalik kommuun on jäänud vaikseks. Uue aja ugrimugrilasest Linuxi-uurija peab palju ise infot otsima ja olema piisavalt võsajänki, et ingliskeelsest materjalist aru saada. Siiski, Linux elab ja liigub ning teda näppida tasub – sellest saab lõbu ja kasu.