Loe läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO (eesti või inglise keeles) ja kirjuta ajaveebi selle kohta arvustus.

Ülesanne kursuse wikist.

Eric S. Raymondi “Kuidas saada häkkeriks” (eesti keelde tõlkinud Kaido Kikkas) on õpetus noorele tehnikahuvilisele, mida autori sõnul tasub järgida, et jõuda tehnilise eksperttasemeni ja lugupidamiseni häkkeriringkondades. Teoses kirjutatakse häkkerlikusest ja häkkerlikust suhtumisest, häkkeri omadustest-oskustest, soovitatavatest harjutustest teel häkkeriks saamiseni ja staatuse parandamise viisidest häkkerikultuuri kontekstis.

Üsna kiiresti jõutakse autoripoolse definitsioonini häkkerist, mida on vaja kahetähenduslikkusest ja harjumuspärasest keelepruugist tuleneva segaduse vältimiseks. Kuigi EKI pakutav esimene seletus sõnale “häkker” käib küberpahalaste kohta, keskendub Raymond häkkerile kui oskuslikule arvutientusiastile (EKI pakutud teine seletus), lisades juurde pühendumuse, maailmaparandamistahte ja eetilisuse klauslid (neist viimane lööb eriti teravalt välja Korduma Kippuvate Küsimuste rubriigis). Vaevalt Raymondi tekst õpetab üldsusele selgeks sõnade “häkker” ja “kräkker” tähendusliku erinevuse, pigem läheb defineerimist vaja Raymondi häkkerite pahameele ja vaatenurga väljendamiseks ning teksti paremaks mõistmiseks.

Raymondi häkker püüdleb vooruste-ideaalide poole. Talle meeldib lahendada probleeme võimalikult nutikal moel ning ta teeb oma lahendused maailmale vabalt kättesaadavaks (avatud-jagatud lähtekood). Häkker seisab vabaduse eest ja autoritaarsuse kui tsensuuri, võimu kuritarvitamise ja salastatuse vastu ning kummardab kompetentsi positsiooni asemel. Häkker oskab vabalt mitmes keeles programmeerida (sh valdab struktuurikeelt HTML), tunneb Unixilisi ning saab hakkama ingliskeelses häkkerimaailmas. Lisaks peab Raymondi küberentusiast andma tagasi ka häkkerikommuunile kas teiste avatud projektide koodi testimise-silumise, sellekohase teabe avaldamise või muu abistamise näol ning häkkerikogukond peab inimest häkkerina tunnistama. Kindlasti on tegu ühe autori nägemusega aadetest, mis võiks ühel häkkeril olla. Välja pakutud ideaalid keskenduvad eelkõige häkkerikommuuni liikmeks olemise kontekstile. Kindlasti saaks häkkeriks liigitada ka need putitajad-katsetajad, kes omaette arvuteid näpivad, ent aktiivselt häkkerikommuuni ei panusta ja seetõttu häkkeri silti teistelt häkkeritelt külge ei saa. Pigem on säärased nokitsejad kasulikud endale või lähedastele inimestele, aga häkkeri aunimetust väärivad nad ikka – soov maailma parandada on ju sama.

Raymondi vaade häkkerile kui sotsiaalsele kogukonnaliikmele saab teksti sees paar hoopi. Nimelt ei pea Raymondi häkker olema väljaspool häkkeriruumi sotsiaalselt osav ja aktsepteeritud inimene – eraldatus ja oma elu puudumine tulevat häkkerile kasuks keskendumisel. Tänapäeval, kui vaimse tervise tähtsust rõhutatakse üha enam ning üksindusele julgetakse otsa vaadata kui probleemile, on säärane suhtumine ketserlik ja häkkerile kahjulik. Häkker-inimene kui sotsiaalne olend vajab teiste füüsiliste inimeste lähedust (kes rohkem, kes vähem, ent vaja seda on), sotsiaalse tõrjutuse tunne viib pikas plaanis murede sasipuntrani, mida inimene ise lahendada ei oska. Leian, et iga häkker peab tööviljakuse ja isikliku heaolu huvides tegema tööd ka vaimse tervisega ja suhtlema inimestega, kes on tema ümber, ent ei pruugi häkkerikogukonda kuuluda. Internet on hea eneseteostustööriist (inimese eripärad kui hindamiskriteeriumid kaovad ära), ent see ei suuda lõpuni asendada inimese loomuliku suhtlusvajadust.

Raymondi visioon on idealistlik ja seetõttu selgesti mõistetav. Kindlasti tasub algajal häkkeril autori mõtetest leida aateid, mille poole püüelda, ja vanadel häkkeritel mõtteid, kuidas mitte valitud teelt kõrvale jääda. Antud kirjutis on häkkerikommuuni seas püha, seda põhjusega. Siiski tasub säilitada kriitilist suhtumist Raymondi teksti, sest iga pühakirja lugedes võib jõuda radikalismini ja aadetest saavad isiklike murede, kibestumise ning teiste inimeste vihkamise põhjused. Au sees olevat teksti kriitiliselt lugedes ning selle põhimõtteid mõistuspäraselt järgides on võimalik saada paremaks inimeseks (Piibli kümne käsu vooruste üle ei kiputa vaidlema, tervikteose enda ja selle teiste osade üle – küll ja veel).